Programm [PDF]
Kolmapäev, 5. oktoober
20.00–22.00 Tervitusõhtu Tartu Aparaaditehases (Kolm Tilli, Kastani 42)
Tervitusõhtul toimub ühinguõiguse ja maksejõuetusõiguse revisjonide tänuavaldus.
Kõnelevad justiitsminister
Maris Lauri ja õiguspoliitika asekantsler
Heddi Lutterus.
Neljapäev, 6. oktoober
9.00–10.00 Hommikukohv (Tartu Ülikooli spordihoone, Ujula 4, uksed avatakse kell 8.45)
Plenaaristung
(Tartu Ülikooli spordihoone, Ujula 4)
Avamine
10.00 Avamine
Alar Karis,
Eesti Vabariigi president Hannes Vallikivi,
Advokaadibüroo WALLESS vandeadvokaat ja partner, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorant Kui Eestit valitsesid juristid. Õigusteadlaste päevade 1922–1940 mõju ja tähendus Eesti riigile ja õigusele
Ettekandes arutletakse, kas ja kui suur võis olla õigusteadlaste päevade mõju Eestile ja kas midagi sarnast võiks saavutada tänapäeval.
Põhiseadus 30. Kuidas sündis põhiseadus?
(Tartu Ülikooli spordihoone, Ujula 4)
Väitlusjuhid:
Heiki Loot,
riigikohtunik, Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapitali nõukoja esimees
Mag. iur. Nele Parrest,
riigikohtunik
Arutelul osalevad: Jüri Adams,
Põhiseaduse Assamblee liige, Põhiseaduse Assamblee töö aluseks võetud
eelnõu töögrupi juht, endine justiitsminister ja Riigikogu liige;
Tõnu Anton, Põhiseaduse Assamblee
juhataja, endine Riigikohtu halduskolleegiumi esimees; PhD Liia Hänni, Põhiseaduse Assamblee
redaktsioonitoimkonna esimees, endine minister ja Riigikogu liige,
e-demokraatia vanemekspert; PhD Jüri Raidla,
Põhiseaduse Assamblee ekspert, justiitsminister 1990–1992, Ellex
Raidla Advokaadibüroo vandeadvokaat ja vanempartner
Kuidas sündis taastatud Eesti riigi, inimese põhiõiguste
ja õigusreformide vundament? Millised olid põhimõttelised valikud, kriitilised
ja dramaatilised hetked, mis õnnestus ja kas midagi oleks pidanud tegema
teisiti? Meenutavad ja avaldavad mõtteid põhiseaduse loojad 30 aastat hiljem.
11.40–12.00Õiguse eest
seisja autasude üleandmine –
Maris Lauri,
justiitsminister12.00–12.30 Kohvipaus
Õigusriigi taastamine Eestis aastatel 1992–2002
(Tartu Ülikooli spordihoone, Ujula 4)
Väitlusjuht: MA
Heili Sepp,
riigikohtunik12.30–14.00
Sissejuhatus ja ajalooline ülevaade:
dr. iur. Karin Sein,
Tartu Ülikooli professor;
PhD
Merike Ristikivi,
Tartu Ülikooli kaasprofessorArutelul
osalevad:
Heiki Loot,
riigikohtunik;
Mihkel Oviir,
Justiitsministeeriumi
endine kantsler;
dr. iur. Priit Pikamäe,
Euroopa Kohtu
kohtujurist,
Riigikohtu endine esimees;
dr. iur. Priidu Pärna,
Justiitsministeeriumi endine
asekantsler;
Märt
Rask,
endine justiitsminister; PhD
Paul Varul,
endine justiitsminister,
Tartu Ülikooli emeriitprofessor
Vestlusringis käsitletakse
Eestis aastatel 1992–2002 ellu viidud õigusreformide saamislugu ja tagamaid.
Seadusandlusest on fookuses eelkõige võlaõigusseadus ja karistusseadustik,
mille jõustumisest möödub 2022. aastal 20 aastat. Ajaliselt keskendutakse kümnendile,
mis algab põhiseaduse vastuvõtmisega ja lõpeb kahe suure seadustiku –
võlaõigusseaduse ja karistusseadustiku – jõustumisega 2002. aastal. Plenaaristungi
vestlusringis osalejateks on nimetatud kümnendil Justiitsministeeriumis
töötanud ja reforme juhtinud võtmeisikud, kes avavad vestlusringis toonaste
otsuste tagamaad ja annavad tagasivaatava hinnangu selle kohta, millised toona
tehtud valikud on ajaproovile vastu pidanud, mida oleks pidanud tegema teisiti
ja milline on Eesti õigusriigi tervis täna.
14.00–15.15 Osalejate siirdumine sektsioonide kohtadesse, kus toimub lõuna
Muudatused üürilepingu regulatsioonis
Väitlusjuht: PhD
Paul Varul,
Tartu Ülikooli emeriitprofessor,
Advokaadibüroo TGS vandeadvokaat ja vanempartner
15.15–16.45
Tõnu Toompark,
Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liigeMis on üüriõiguse
regulatsioonil viga ja kuidas see korda teha?
Vaike Murumets,
Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhatajaKas puuküürnike probleemi
lõplik lahendamine on võimalik?
Dr. iur. Karin Sein,
Tartu Ülikooli
tsiviilõiguse professorÜürilepingutega seonduvad
vaidlused COVID-19 pandeemia kontekstis
Eluruumi üürilepingu reeglistik on vast enim võlaõigusseaduse 20-aastase kehtivusaja jooksul reformitud osa ning erinevalt Euroopa Liidu tarbijaõiguse direktiivide ülevõtmisest ajendatud muudatustest on üürilepingu regulatsiooni muutmise tinginud puhtalt riigisisene areng. 2021. aasta alguses toimus ulatuslik üüriõiguse reform, millele eelnes üürileandjate esindajate poolt puuküürnike probleemi tõstatamine ning väide, et Eesti eluruumi üürilepingu regulatsioon on liialt üürniku poole kaldu. Sektsiooni eesmärk ongi anda kriitiline hinnang eluruumi üürilepingu regulatsiooni muutumisele võlaõigusseaduse 20-aastase kehtivusaja jooksul ja küsida, kas praeguse regulatsiooniga on saavutatud mõistlik tasakaal lepingupoolte huvide vahel. Lisaks eluruumi üürilepingu reformile on COVID-19 pandeemiast tingitud piirangud tõstatanud küsimuse, kas Eesti üürilepingu regulatsioon on ikka piisavalt paindlik, selleks et lahendada sellise erakordse kriisi käigus üles kerkinud probleeme.
16.45–17.15 Kohvipaus
Quo vadis, tulevikutöö? Sotsiaalne turvalisus kaasaegsete töösuhete reguleerimisel
Väitlusjuht:
LLD
Annika Rosin,
Turu Ülikooli kaasprofessor
17.15–18.45Mag. iur. Thea Treier,
nõunik tööküsimustes Eesti
Vabariigi alalises esinduses Euroopa Liidu juuresKas Euroopa Liit ületab töötasu
regulatsiooni kehtestamisel oma pädevust?
PhD
Seili Suder,
Sotsiaalministeeriumi
töökeskkonna üksuse juhtMillist regulatsiooni
vajab kaugtöö?
Dr.
iur. Merle
Erikson,
Tartu Ülikooli tööõiguse professorVaktsineerimise
kohustuslikkus töösuhtes
Liina Naaber-Kivisoo,
Viru maakohtu
kohtunikTöösuhete regulatsiooni
kitsaskohad koroonakriisis
Tehnoloogia arengu, globaliseerumise, teisenenud väärtushinnangute ja muude ühiskonnas toimunud muutuste tõttu on muutunud töö sisu ja selle tegemise korraldus. Uued töö tegemise vormid ja viisid on saanud igapäevaseks. Kätte jõudnud tulevikutöö reguleerimisel peavad oluliseks suuremat kokkulepete sõlmimise vabadust nii töötaja kui ka tööandja. Töösuhete reguleerimise suundumus on aga pigem töösuhte poolte käitumisreeglite üksikasjalik sätestamine. Arutletakse, kas ja miks on üksikasjalikkus vajalik miinimumpalga, kaugtöö ning tööohutuse ja töötervishoiu reeglite kehtestamisel ja rakendamisel.
Kas meie põhiseadus on
hästi kaitstud? Osa 2
Väitlusjuht:
PhD Uno Lõhmus,
Riigikohtu endine esimees
15.15–16.45PhD
Madis Ernits,
Tartu Ringkonnakohtu kohtunikEesti põhiseaduslikkuse järelevalve mudeli
põhiprobleemid
Dr. iur. Paloma Krõõt Tupay,
Tartu Ülikooli riigiõiguse
lektorSeadusandja tahe või kohtuniku otsus? Katse hinnata
põhiseaduslikkuse järelevalve tugevust seadusandja suhtes
Mag.
iur. Aaro Mõttus,
Tartu Ülikooli riigiõiguse
külalislektor,
Tartu Ülikooli
õigusteaduskonna doktorant
Poliitiline
otsustusprotsess ja põhiseaduslikkuse järelevalve: rollijaotus ja menetlus
Jätkub eelmiste õigusteadlaste päevade riigiõiguse sektsioonis alustatud arutelu põhiseaduslikkuse järelevalve teemal. Eesti on põhiseaduslikkuse järelevalveks valinud omapärase mudeli. Presidendi eelkontroll, õiguskantsleri järelkontroll ja eraldiseisva konstitutsioonikohtu puudumine on sellele iseloomulikud tunnused. Millised on selle mudeli põhiprobleemid, mis on hästi ja mis võiks olla paremini ning mis kõige peamine: kas meie põhiseadus on hästi kaitstud? – selle üle arutlevad endised ja tänased Tartu Ülikooli riigiõiguse
õppejõud.
16.45–17.15 Kohvipaus
Sotsiaalõiguste roll põhiseaduses
Väitlusjuht:
Dr. iur. Gaabriel
Tavits,
Tartu Ülikooli sotsiaalõiguse professor
17.15–18.45
PhD
Katre Luhamaa,
Tartu Ülikooli Euroopa
õiguse lektorRiigi kohustused haavatavate perede laste heaolu tagamisel
LLM
Katri Jaanimägi,
Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi nõunik,
Tartu Ülikooli
õigusteaduskonna doktorantPõhiseaduse roll pensionisüsteemi kujundamisel
LLM
Mari-Liis Viirsalu,
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorantIsiku valikuõigusel põhinev turupõhine sotsiaalteenuste korraldus – kelle
huvides?
Mag. iur. Merle Malvet,
õiguskantsleri
kantselei sotsiaalsete õiguste osakonna nõunikPõhiõigus sotsiaalkindlustusele
Sektsioonis arutletakse sotsiaalsete põhiõiguste olemuse ja nende tähtsuse üle. Sotsiaalsed õigused Eesti põhiseaduses – 30 aastat teooriat ja praktilist kogemust. Põhitähelepanu on pööratud küsimustele, missugune on nii riigi kui ka üksikisiku roll ja vastutus sotsiaalkaitse tagamisel ning missugune on põhiseadusega tagatud sotsiaalkaitse ulatus.
Lepingu sõlmimise kohustus ja vastutuse anonümiseerumine anno 2022 –
ühisrahastusest krüptorahani lepinguõiguse kontekstis
Väitlusjuht:
PhD
Marko Kairjak,
Eesti
Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi aseesimees,
Ellex Raidla
Advokaadibüroo vandeadvokaat ja partner
15.15–16.45
Arutelul osalevad: Nikita Divissenko, European
University Institute, Florence School of Banking & Finance; Siim Tammer, Finantsinspektsiooni
juhatuse liige, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorant; Reimo Hammerberg, Ignium OÜ
tegevjuht
Finantssektor
on lepingu sõlmimise kohustuse pannud eeskätt viimase kümne aasta jooksul
hoopis teise vaatesse. Igaühe õigusest saada endale elementaarne võimalus arveldamiseks
ehk pangakonto on tänapäevases finantsteenuste maailmas saanud mitmekesisem
õigus teha mittepangast maksevahendaja kaudu odavaid makseid, teenida pensionisambale
lisa igapäevaselt läbi moeka mobiilirakenduse, rahastada asju ühiselt ja
jätkusuutlikult ja lõpuks üleüldse öelda lahti tsentraalselt kontrollitavast ja
seega igavast tavalisest maksevahendist ning teha ülekandeid krüptorahas. See
kõik on uus normaalsus ja VÕS on pidanud sellega sammu pidama. Kas KYC/AML on
muutnud lepingu sõlmimise kohustust ja lepingu lõpetamise õigust? Sektsiooni
teemaks on, kuivõrd peaks seadusandja tagama investori õigusi alternatiivse
finantseerimise maailmas: ühinguõiguslik kaitse vs. lepingulised suhted, järelevalve keerulised valikud
tüüptingimuste kontrollimisel, keeruliste finantsinstrumentide
dekonstrueerimine. Kindel on see, et tegevusloa kohustuste eest põgenemine on
kaasa toonud keerulised lepingulised suhted, mis võivad tekitada Eestile riske:
ühisrahastus, ICOd, makseteenused.
16.45–17.15 Kohvipaus
Autori
ja esitaja kui autorilepingu nõrgema poole kaitse ning sellekohane uuendatud
regulatsioon autoriõiguse seaduses
Väitlusjuht:
PhD
Aleksei Kelli,
Tartu Ülikooli intellektuaalse omandi õiguse professor
17.15–18.45
Õigusloomeline vaade:
Kärt Nemvalts,
Justiitsministeeriumi intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse
talituse juhatajaAutorilepingute
regulatsioon AutÕS-s, taust ja valitud lahendused
Akadeemiline
vaade:
dr. iur.
Irene Kull,
Tartu Ülikooli
õigusteaduskonna eraõiguse osakonna juhataja,
tsiviilõiguse professorAutÕS-s
tehtud muudatuste sobivus üldisesse lepinguõiguslikku raamistikku
Praktiline
vaade autorite poolt:
Eeva Mägi,
Eesti Audiovisuaalautorite Liidu juhatuse liige,
Maria Mägi
Advokaadibüroo vandeadvokaat ja partnerKuidas
muudatused aitavad kaasa autorite huvide kaitsele?
Praktiline
vaade õiguste kasutaja poolt:
Toomas Seppel,
Advokaadibüroo Hedman Partners &
Co vandeadvokaat ja partnerKui suuri muudatusi toob uus
regulatsioon kaasa filmitootjate tegevuses?
Järgneb arutelu osalejate vahel.
Autoriõiguse seadus jõustus 12. detsembril 1992. See tähendab, et tegu on ühe pikaajalisema õigusaktiga meie õiguskorras, mis on ühte valdkonda katkematult reguleerinud. Samas on seadust ka üle 40 korra muudetud, sageli ELi direktiivide ülevõtmise tõttu. Ühed mahukamad muudatused jõustusid 2022. aasta 7. jaanuaril seoses kahe 2019. aasta direktiiviga (2019/789 ja 2019/790). Autorilepinguid on AutÕS reguleerinud tegelikult juba selle jõustumisest alates, kuid ELi tasandil ei ole varem sellekohaseid nõudeid kehtestatud. Praegu on just õige aeg heita pilk nendele viimastele muudatustele ning arutleda, kuivõrd tasakaalustatult on ELi õigusest lähtudes sätestatud normid AutÕS-s, kas ja kuidas mõjutavad tehtud muudatused näiteks töösuhteid ning milline on audiovisuaalsete teoste loomise köögipool.
Riigikohus karistusõiguse tõlgendajana
Väitlusjuht:
Markus Kärner,
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler,
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorant15.15–16.45Arutelul osalevad: PhD
Jaan Sootak,
Tartu Ülikooli emeriitprofessor;
PhD
Paavo Randma,
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik;
dr. iur. Erkki Hirsnik,
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik;
mag. iur. Andres Parmas,
riigi peaprokurör Seaduse teksti ja tegeliku elu vahele jääb paratamatult ruum, mis vajab sisustamist. Karistusseadustiku 20-aastase eluea jooksul on õiguse edasiarendamisel ja selle ühetaolise kohaldamise tagamisel olnud suur tähtsus Riigikohtu lahenditel. Kuigi seadusandja ei ole materiaalõiguslikes küsimustes Riigikohtu lahenditele pretsedendiõiguslikku tähendust andnud, seob kõrgeima kohtu praktika faktiliselt siiski kõiki õiguse kohaldajaid. Seetõttu ei piirdu Riigikohtu otsus sageli vaid üksikjuhtumiga. Sektsioonis käsitletakse Riigikohtu rolli karistusõiguse tõlgendajana. Arutleme, kuidas on Riigikohus 20 aasta jooksul karistusõigust edasi arendanud ning kui palju peaks seadusandja jätma ruumi õiguse tõlgendamiseks. Millistest kaalutlustest lähtub riigikohtunik otsust tehes? Kuidas kujuneb õigusdogmaatika ning kas seda tohib laenata ka näiteks Saksamaalt? Millised on õigusteadlaste ja praktikute ootused Riigikohtule? Kust läheb piir õiguse tõlgendamise ning selle loomise vahel?
16.45–17.15 Kohvipaus
Karistus – kättemaks või
preventsioon?
Väitlusjuhid: PhD
Anneli Soo,
Tartu Ülikooli karistusõiguse kaasprofessor
PhD
Andreas Kangur,
Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör,
Tartu Ülikooli
kriminaalprotsessi lektor
17.15–18.45
PhD
Anneli Soo,
Tartu Ülikooli karistusõiguse
kaasprofessorMillised
karistuse eesmärgid seab KarS § 56?
Mari-Liis Mägi,
kliiniline
kohtupsühholoog,
kohtupsühholoogia
ekspertKas muutumist käitumises kutsub esile piits või
präänik?
Arutelul osalevad:
Elina Elkind,
Harju Maakohtu kohtunik;
Mihkel Gaver,
Advokaadibüroo GAVER vandeadvokaat;
Toomas Liiva,
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör;
Mari-Liis Mägi,
kliiniline kohtupsühholoog,
kohtupsühholoogia ekspert
Karistusseadustiku
jõustumisest on möödas 20 aastat. KarS § 56 lg 1 annab juhtnööri süüdlasele
karistuse kohaldamisel arvestada mitte üksnes toimepandu, vaid ka süüdlase
isikuga. Kas, kuidas ja mis põhjusel seda teha? Arutelul osalevad eksperdid,
kellel karistuste kohaldamisse puutuvalt kogemust kokku 68 aastat.
Reede, 7. oktoober
100 aastat esimestest Eesti
õigusteadlaste päevadest
Väitlusjuht:
Dr. iur.
Marju Luts-Sootak,
Tartu Ülikooli õiguse ajaloo professor
9.30–11.00
Mag. iur. Toomas Anepaio,
Riigikohtu
andmekaitsespetsialist-arhivaarBaltisaksa
proloog. Õigusteadlaste päevast 160 aastat tagasi
Dr. iur. Priidu Pärna, Tallinna notar
Tundmatu Ferdinand
Karlson, Eesti õigusteadlaste päevade algataja
Dr. iur. Hesi Siimets-Gross, Tartu Ülikooli
õiguse ajaloo ja Rooma õiguse kaasprofessor, Euroopa Kohtu keelejurist
Jüri Uluots ja Eesti
õigusteadlaste päevad
Kai Amos, Advokaadibüroo Amos
vandeadvokaat
Meenutusi Eesti
õigusteadlaste päevade korraldamise traditsiooni taastamisest
Esimesed Eesti
õigusteadlaste päevad toimusid 19.–20. aprillil 1922 Tartus, eestvedajaks Tartu
Õigusteadlaste Selts. Seltsi vedas omakorda aktiivne advokaat, spordi- ja
kultuuritegelane Ferdinand Karlson, kellest teeb ettekande Priidu Pärna.
Õigusteadlaste päeva eeskujuna on ikka mainitud saksa juristide päevi – esimene
katse võtta kokku kohalikud juristid tehti 60 aastat varem – sellest kõneleb
Toomas Anepaio. Hesi Siimets-Grossi ettekandest saame teada, missugust rolli mängis
Jüri Uluots sõdadevahelise aja Eesti õigusteadlaste päevadel. Kai Amos meenutab
õigusteadlaste päevade traditsiooni taastamise raskusi ja rõõme 1990. aastatel.
11.00–11.30 Kohvipaus
Inimõigused
kriisiajal
Väitlusjuht:
Minna-Liina Lind,
Eesti inimõiguste ja
rände erisaadik
11.30–13.00
LLM Peeter Roosma, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik
Euroopa Inimõiguste Kohtu
vaade kriisiajale inimõiguste aspektist
PhD
Tiina Pajuste, Tallinna Ülikooli rahvusvahelise
õiguse ja julgeoleku professor
Inimõiguste kaitse kriisiajal eraettevõtete vaates
Dr. iur.
Mart Susi, Tallinna Ülikooli inimõiguste
professor
Kriiside
mõju inimõiguste üldpõhimõtetele
Sektsiooni eesmärk on arutleda viimaste aastate globaalsete kriiside (Covid-19
ning Venemaa agressioon Ukrainas) mõju üle inimõiguste universaalsuse
põhimõttele ning käsitleda inimõiguste tagamise praktilisi probleeme.
Kliimaõigus
2022. „Teame, kuhu tahame jõuda, aga kuidas sinna saab?“
Väitlusjuht:
Dr. iur. Ivo
Pilving,
Riigikohtu halduskolleegiumi esimees,
Tartu Ülikooli
haldusõiguse
kaasprofessor
9.30–11.00
Kädi Ristkok, Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja
Kliimaeesmärkide seadmine õigusaktides ja arengukavades
Kärt Vaarmari, Keskkonnaõiguse Keskuse konsultant
Kliimamuutused ja inimõigused
Raul Kirjanen, ettevõtja
Ettevõtja vaade kliimaeesmärkidele
Kliimasektsioonis arutame, kuidas oleks võimalik jõuda
ühiskonnani, kus meie elutegevus on kliimaneutraalne. Kas riik teab teed selle
eesmärgini? Kuidas tagada inimeste õiguste kaitse nii muutuva kliima
tingimustes kui ka ühiskondliku ülemineku raames? Milline on ettevõtjate
nägemus ja mida nad riigilt ootavad?
11.00–11.30 Kohvipaus
Riigiõigus versus
Euroopa Liidu õigus
Väitlusjuht:
PhD
Rait Maruste,
Riigikohtu endine esimees
11.30–13.00
Sissejuhatus teemasse: prof Anneli Albi, Kenti ülikool, Canterbury, Suurbritannia
Arutelul osalevad: prof Anneli
Albi, Kenti ülikool,
Canterbury,
Suurbritannia; PhD Carri Ginter, Tartu
Ülikooli Euroopa õiguse kaasprofessor, Jean Monnet’ õppetooli hoidja; Klen Jäärats,
Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor; mag. iur. Nele Parrest,
riigikohtunik
ELi loomise lähtealus:
kes lõi mille ja mis eesmärkidel? Kas ELi õiguse esimus on absoluutne ehk kas see
katab tingimusteta kõik õigusharud ja -väljad ehk kas riigid andsid ELile blankoveksli oma põhiseaduse üle
otsustamiseks?
Kui
esimusel on piirid, siis milles ja kuidas need seaduvad ning võimalikud
vaidlused lahendatakse? Kas ELi õiguse ühetaolisus ja jäik ülimuslikkus
rikastab või vaesestab? Milline on selle doktriini toime ELi meelsusele ja
euroskeptitsismile?
Tarbijakrediit anno 2022: täiesti vabade
inimeste täiesti vaba tahe võtta täiesti vabalt kohustusi ja jääda täiesti
vabalt võlgu?
Väitlusjuht:
PhD
Piia Kalamees,
Tartu
Ülikooli tsiviilõiguse kaasprofessor
9.30–11.00
Arutelul
osalevad: PhD Piia Kalamees, Tartu
Ülikooli tsiviilõiguse kaasprofessor; Vahur-Peeter
Liin, Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi kohtunik; Martha Skirta, Bondora AS; Maarita Meri, osakonna juhataja, erakliendi võlahalduse ja väikefinantseerimise otsustamise osakond Eestis, Swedbank AS; Jüri Puust, kohtumenetluse
osakonna juhataja, Swedbank AS
2009. aasta
finantskriisi järgsel ajal aktuaalseks muutunud teemad nagu kiirlaenude
kättesaadavus, vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamine, ebamõistlikult
kahjustavate tüüptingimuste kasutamine ja menetluslikud takistused tarbijate
kaitse tagamisel on endiselt aktuaalsed ka aastal 2022. Lisaks on tekkinud mitu
uut teemat nagu laenukoormuse piiramine, tarbijakrediidisätete kohaldamise
võimalikkus võistlevas hagimenetluses, reeglite selgus, krediidiandjate võimalused
ennetada probleeme ja kasutada IT-lahendusi.
Sektsioonis vastatakse küsimustele, kas kehtivad
tarbijakrediidi sätted on piisavad, et tarbijate huve kaitsta, millised oleksid
võimalikud lahendused ja milline on tarbijakrediidiõiguse perspektiiv.
11.00–11.30 Kohvipaus
Kaupade
müüki ja teenuste osutamist vahendavad platvormid ja nende roll vahendaja või
põhisoorituse toojana
Väitlusjuht:
Sander Kärson,
Advokaadibüroo TGS
Baltic vandeadvokaat ja juhtivpartner
11.30–13.00
Arutelul osalevad: Kirsti Pent, Advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat
ja partner; dr. iur. Martin
Käerdi, Ellex Raidla Advokaadibüroo vandeadvokaat ja partner, Tartu Ülikooli tsiviilõiguse kaasprofessor; Henri Arras,
BOLTi valitsussuhete juht
(tbc)
Kaupade
müüki või teenuste osutamist vahendavad on-line-platvormid on
saanud uuenevas majanduskeskkonnas üha tavalisemaks ning on omandamas
märkimisväärset turujõudu ja asendamas ettevõtjate traditsioonilisi
individuaalseid turustuskanaleid. Selliste on-line-platvormide
kasutamisega kaasnevate õigussuhete olemus on paljudel juhtudel endiselt
ebaselge. Väitlusjuht ning arutelul osalejad koos kuulajatega korraldavad ühise
ajurünnaku nende õigussuhete lahkamiseks ning mõtestamiseks. Vastuseid
otsitakse platvormide kaudu tellitava kauba või teenuse osutamise eest
vastutuse küsimusele, samuti küsimusele, kas platvormitöö tegijate puhul on
põhjendatud nende lepingute ümberkvalifitseerimine töösuhteks; lahatakse
platvormi opereerimisega seotud konkurentsiõiguslike probleeme, platvormide
turujõu kontrollimise vahendeid ning platvormide õigusliku reguleerimisega
seotud majandushaldusõiguse küsimusi.
Juriidilise isiku vastutus
Väitlusjuht:
Juhan Sarv,
riigikohtunik
9.30–11.00
Arutelul
osalevad: dr. iur. Priit
Pikamäe, Euroopa Kohtu kohtujurist; PhD Laura Aiaots, riigiprokurör; Velmar Brett, riigikohtunik
Derivatiivne
vastutus: KarS § 14 lg 1 kataloogi põhjendatus ja katalooglahenduse
alternatiivid. Kas meil on vaja derivatiivset vastutust ja KarS § 14 lg 1
kinnist loetelu? Täideviimine ja tegevusetus: kas on senise klassikalise
üldosast lähtuva lähenemise puhul võimalik mingi via media elik kolmas
tee?
Stigmatiseerimine ja õigussubjektsus – endiselt
puudulikud praktilised lahendused.
11.00–11.30 Kohvipaus
Kohtuniku roll võistlevas kriminaalmenetluses
Väitlusjuht:
Taavi Pern,
juhtiv
riigiprokurör
11.30–13.00
Ingrid Kullerkann,
Tartu Maakohtu
kohtunikKvaliteetne lõpptulemus või mängu ilu või mõlemat?
Kohtuniku ootused menetlusosalistele
PhD
Andreas Kangur,
Viru Ringkonnaprokuratuuri
ringkonnaprokurör,
Tartu Ülikooli
kriminaalprotsessi lektorLas süüdistaja süüdistab, kaitsja kaitseb, kohus
nautigu mängu
Dmitri Školjar,
Eesti Advokatuuri juhatuse
liige,
Advokaadibüroo CLARUS vandeadvokaat
ja partnerKohus kestab, ülekohus kaob (Eesti vanasõna). Õige
otsus ei sünni kiiruga
Kuigi kehtiv kriminaalmenetluse seadustik jõustus juba 2004. aastal, on just
viimastel aastatel avalikkuse tähelepanu köitnud mitmed võistlevad
kohtumenetlused. Kõrvaltvaatajate sõnul on menetlused aeglased,
süüdistatavate-kaitsjate sõnul ebaõiglased ja prokuröride sõnul ebaefektiivsed.
Mida tuleks muuta? Diskussioonis annavad prokurör, kohtunik ja advokaat oma
vaate ja seisukohad selle kohta, milline on ja millisena võiks toimuda kohtumenetluse
juhtimine. Ühtlasi arutletakse, millisel moel peaks võistlevas
kriminaalmenetluses end positsioneerima kohtunik, ja keskendutakse sellele,
kuidas leida tasakaal ning tagada nõrgima poole kaitseõigus, menetluse
efektiivsus ja kiirus ning mitte tekitada kahtlusi kohtu erapooletuses.
13.00–14.15 Lõuna, osalejate siirdumine lõppistungile
Lõppistung. Teaduspõhine õigus
(Tartu Ülikooli spordihoone, Ujula 4)
Väitlusjuht:
Märt Treier
14.15–15.45Poodiumil arutlevad: prof
Tarmo Soomere,
Eesti Teaduste Akadeemia president;
Vivian Loonela,
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht,
kliimaekspert;
Kaja Tael,
kliima- ja
energiapoliitika erivolitustega diplomaatiline esindaja;
Marti Hääl,
ettevõtja;
Raivo Vare,
majandusekspert
Lõppsõnad